laupäev, 18. oktoober 2014

Isiklikud seisukohad e-väljaannete loomise protsessi ja tulemuste kohta.

Eelmistes postitustes olen kirjutanud oma kogemustest ja katsetamistest e-raamatu loomisel ning kokkupuudetest veebilehtede loomisega. Antud teema puhul on veel mõned asjaolud, mida pean oluliseks väljendada.

Aine elektroonilise kirjastamise protsessid pakkus uusi väljakutseid. Kõige enam hindan kogemust, kuidas publitseerida/ avaldada kiiresti lühemaid tekste, näiteks uurimistöid. Kindlasti annab seda oskust rakendada töös, kui on tarvis jagada laiali raporteid või ülevaateid.
Epub failidega olen ka varem kokku puutunud. Tööarvutisse sai installitud vastavat failiformaati toetav programm. Samuti juhendatud kooliõpilasi, et kuidas nad saaksid tasuta kohustuslikku kirjandust e-raamatuna alla laadida ja ka tavaarvutis lugeda. Tahvelarvutis proovisin lugeda seadmega kaasas olnud e-raamatut Võlur Oz.

Tahvelarvuti e-raamatu lugemise kontekstis

Minu käsutuses olnud tahvelarvuti oli võrreldes tavalise raamatuga üsna raske ning see tegi lugemise näiteks diivanil ebamugavaks. Käed väsisid ruttu ära. Olen harjunud raamatut käes hoidma. Muidugi on silmadele kahjulik sedasi lugeda, sest surve on silmapõhjadele. Siiski on inimene oma harjumuste ori.
Teiseks häiris mind sõltuvus akust. Kui tuli tahtmine lugeda, aga vahepeal oli aku tühjaks saanud, siis tuli asukoht valida ikka sõltuvalt elektripistiku asukohast.
Väljas/päikse käes lugemine oli võimatu. Isegi ekraani heledust timmides oli ikka raske lugeda.
Peegeldus häiris väga. Ka traditsioonilise raamatu puhul hindan seda, et materjal ei läigiks vastu. Lisaks sellele on läikival paberil raamat märksa raskem käes hoida. Silmadest rääkides veel nii palju, et helendav ekraan väsitas silmi. Kui võrrelda, kui kaua suutsin lugeda raamatut seadmest või kui kaua paberil raamatut järjest, siis taaskord plusspunkt raamatule.
Samuti on ära tõestatud uuringutega, et nn „sinine valgus“, raskendab õhtul uinumist. Seega ei ole ennem magama jäämist üldse hea erinevaid elektroonikaseadmeid kasutada.
Painduvus ja käes hoidmine. Raamatut on mugavam veidi „vormida“, et leida see nurk, mille alt oleks mugavam lugeda. Lisaks veel üks väike kiiks – raamatu paksus võib olla üsna motiveeriv osa lugemisel. E-raamatu puhul ma küll näen lehekülgede arvu, kuid tavalist raamatut lugedes nähes, et näiteks neljandik raamatut on veel jäänudki lugeda, siis tekib huvitava raamatu puhul kerge „hasart“ see lõpuni lugeda. E-raamatu puhul sellist emotsiooni ei teki.
Muidugi on tahvelarvutil omad plussid:

  • Reisile minekuks väga mugav kaasa võtta.
  • Mahutab palju raamatuid.
  • Mahub käekotti.
  • Pakub lisaks lugemisvõimalusele veel palju teisi võimalusi, millest oskasin lugu pidada just siis kui olin kuskile teel või kodust eemal ning sülearvutit polnud kaasas.
  • Kirjasuurust saab raamatul muuta.
  • Õppematerjalide puhul oli hea kasutada, et konspekte lugeda. Nende välja printimist ei pea ma otstarbekaks.

Kokkuvõtteks. Õnneks oli mul võimalus tahvelarvuti kasutamist proovida viisil, et ma ei pidanud seda endale päriseks soetama. Mõni aeg hiljem sain selle sõbrale tagastada, olles ise kogemuse võrra rikkam. Ma ei hakanud sellest absoluutselt puudust tundma ning tean, et hetkel ma küll endale seda soetada ei tahaks. Ja kui soetada, siis kindlasti peaks juures olema klaviatuur ning mattekraaniga.  E-lugemise seisukohalt  ma tahvelarvutit ei soovitaks. Küll aga võiks seda kasutada näiteks loengutes esitluste jälgimiseks või õppematerjalide sirvimiseks.

Olen mõelnud E-lugeri soetamisele, kuid mõnevõrra negatiivne kogemus tahvelarvutiga on pannud mind senimaani kahtlema. Lugedes näiteks järgmist artiklit Eesti päevalehest tundub, et kindlasti saan e-lugeriga märksa parema lugemiskogemuse kui tahvelarvutiga. Tuleb lihtsalt teha eeltööd, et leida enda vajadustele parim seade. Artiklis on välja toodud e-lugeri positiivsed aspektid. Minu kasutajakogemus tahvelarvutiga olid just ned aspektid vastupidised minu ootustele.

Veidi veel esimese e-raamatu loomise kogemusest

Oma esimese e-raamatu vormistasin tegelikult SimpleBooklet keskkonnas. Küll aga oli keskkond selline, et kui ma enda arvates lihtsalt katsetasin, siis ühel hetkel avastasin, et minu katsetus oli Google otsingumootori abil väga kergesti üles leitav. Ehk siis, ma enda arvates ei olnudki veel midagi avalikustanud, kuid küllap olin märkamatult seda siiski ise teinud. Selle otsingumootoris leitavuse avastasin kogemata ning see oli suur üllatus. Siiski kui oli aeg hakata e-raamatut esitama, siis reaalselt oli 14 päeva täis saanud ning seetõttu saigi blogisse vistutatud e-raamatud tehtud Issuu keskkonnas.

Üldmulje erinevatest keskkondadest

Kui antud aine raames keskendusime võimalustele leidmaks just tasuta võimalusi e-raamatu loomiseks, siis reaalselt on siiski enamus keskkondi üles ehitatud põhimõttel, et tekitame kasutajas tasuta „isu“ ja kui ta on saanud ära proovida, küll ta siis on nõus ostma tasulise versiooni, mis pakub juba palju rohkem. Võimalused/reklaam on ka esitatud viisil, mis pigem toetavad tasulist versiooni ning reaalselt häirib tasuta e-raamatu loomist. Pidevalt peab valvel olema, et ei satuks etteseatud piiridest välja. Ja alati on võimalus, et reaalselt peale e-raamatu valmis saamist ilmneb mingi "aga", mis ei võimalda oma publikatsiooni näiteks jagada selliselt nagu sooviks või tekib ajapiirang jne. Samuti ei saa ilma kasutajaks registreerimata korralikku ülevaadet, mida ikkagi üks või teine keskkond tegelikult pakub. Registreerimisega aga kaasnevad hiljem postkasti reklaamkirjad/spämm. 
Vaevalt ma ise eestlasena hakkan kunagi reaalselt inglise keeles midagi kirjutama või avaldama. Eesti keeles on see mõeldav, kuid samas eestikeelseid raamatuid jälle ei tundu hetkel küll läbi inglisekeelsete e-portaalide mõistlik müüa.
Kogu eelneva jutu põhjal julgen väita, et Issuu oli nendest keskkondadest minu jaoks kõige sõbralikum ja tõi endaga kaasa kõige vähem pettumusi või tüütuid ebameeldivusi. Minu hetkevajadused suudab see keskkond täita. Samas on mul hea meel, et oman mõningast ülevaadet sellest, mida selles valdkonnas veel pakutakse.
Erinevate keskkondade puhul on minu kui kasutaja jaoks oluline kasutusloogilisus. Valmis mallid on head ja mugavad lahendused, kuid alati peaks olema võimalik seda valmis põhja kujundada ja muuta endale sobivaks.
Sirvides kursusekaaslaste täid, soovin ise kindlasti järgi proovida PageFlip-Flap keskkonna.

Blogi loomine

Käesolev blogi ei olnud esimene, mida luua. Neid on olnud vaja luua näiteks mõne kursuse raames. Minu jaoks tähendab üldiselt blogi siiski midagi üsna isiklikku ning senimaani ei ole ma leidnud aega, et ühtegi blogi pikalt ja põhjalikult kirjutada või hallata. Mulle meeldib kirjutada enda jaoks, kuid ma ei ole tundnud vajadust seda avalikult üles riputada. 
Olen veendunud, et blogi peab peegeldama midagi isikupärast / erilist.  Blogi saab pidada ka ärilistel eesmärkidel organisatsiooni toetava vahendina, kuid kui see on lihtsalt "töö", sest kuskil soovitatakse seda teha, siis võiks see blogi parem olemata olla. Ehk siis, minu arvates peaks blogil olema "hing" sees, et see pakuks reaalselt ka võimalikele lugejatele midagi.
Antud teemal võiks blogi edasi kirjutada - Katsetades erinevaid e-kirjastamise keskkondi ning kogumaks eelkõige enda jaoks kokku olulisi valdkonna infokilde. Ma ei julge lubada, et ma reaalselt seda edasi teen, kuid see on võimalik. Valdkond ise on mulle endale huvipakkuv. 

kolmapäev, 15. oktoober 2014

Kokkupuuted veebilehtede loomisega

Esimest korda puutusin veebilehe loomisega kokku Võrumaa Kutsehariduskeskuses õppides umbes 2006 või 2007, kuid tookord jäi see vaid ühekordseks ettevõtmiseks, et aine läbida. 

Veebileht Edicy abil

Reaalne vajadus luua veebilehte tekkis siis, kui asusin 2009.a tööle raamatukogusse. Leidsin, et ühel raamatukogul peaks ikka veebileht olema. 2010.aasta kevadel korraldas Valga Keskraamatukogu vastavasisulise koolituse. Neljatunnise koolituse järel, sündis Lüllemäe raamatukogu veebileht. Hetkel, seda veebilehte vaadates ja olles vahepeal ühtteist omandanud Tallina Ülikoolis, näen vajadust see veebileht ümber teha või kolida see mõnda uude keskkonda. Kuna ma hetkel enam ei tööta selles asutuses, siis jääb hetkel nii nagu on. Samas näitab veebilehe statistika, et seda kasutatakse ning usun, et kellel oli vaja, leiab siiski selle veebilehe kasutatavana.

Praegusel hetkel ma ei saaks  Edicy keskkonnas enam nii mahukat lehte teha. Näiteks hetkel enam uusi alamlehti ma tasuta versioonis juurde luua ei saa. Praegu sisaldab tasuta versioon järgmist: 1 kasutaja, 5 lehte, 2 keelt, vähendatud statistika ja disainivalik sinunimi.edicy.co aadressil.

Sel hetkel, kui ma raamatukogu veebilehe loomisega tegelesin olid seega võimalused avaramad, sest ka Edicy ise oli alles arendamise faasis. Kuigi  ajajooksul tekkisid piirangud,  siiski juba loodud alamlehed jäid alles ning ka praegu saaksin ma näiteks erinevate lehetede pealkirju muuta.

Karula elu ajaveeb Wix´i abil

Üsna tavaline praktika on see, et omavalitsused annavad mõned korrad aastas välja oma ajalehte. Karula vallas oli selleks Karula Kuller. Piiratud eelarvevõimalused viisid selleni, et leht lakkas ilmumast. Raamatukogu töötajana nägin tühimikku lehe mitteilmumises ning püüdsin leida lahendust, et kusagil oleks vallaelus toimuv siiski kajastatud. Karula Kuller oli justkui kohaliku elu kroonika, mida oli eriti huvitav sirvida  kui siia kolisin. Läbi selle sain palju informatsiooni kohalikus vallaelus toimunu kohta. Karula valla kultuuri- ja spordikomisjoni liikmena sai teemat arutatud ka koosolekutel ning minu idee luua Karula elu-olu kajastav veebileht sai toetuse. 

Hakkasin otsima keskkonda, kus oleks võimalik luua tasuta kodulehekülg. Minu otsingud viisid mind Wix saidile. See keskkond üllatas meeldivalt. Kasutamine oli lihtne, kujundusmallid innovaatilised, võimaldas lehele luua just sellised väljad nagu soov oli. Miinuseks on see, et lehekülje reaalset kasutatavust ma ei näe ehk siis statistika on nähtav tasulise versiooni puhul

Paraku hindasin inimeste vajadust oma tegemisi tutvustada üle. Oodatud olid kõikide vallas toimetavate inimeste, MTÜ-de, asutuste jne panus. Panus osutus tagasihoidlikuks. Lehekülg oli nö nagu minu "hobi", mida ma vabatahtlikus korras haldasin, Palju infot kogusin ise Facebooki vahendusel kokku ning siis postitasin veebilehele. Peale töölepingu peatamist otsustasin, et hetkel ma enam lehte ei uuenda. Ideaalis võiks leida mõne entusiasti, kes asjaga tegeleks edasi. Hetkel ei ole ma sellist inimest leidnud ning kuna üldiselt valitses huvipuudus lehekülje vastu, siis väsisin oma aega kulutamast sellele. Ometi hindan seda kogemustväga väärtuslikuks. 



Esimesed reaalsed katsed luua e-raamat

Täna 15.oktoober on aeg esitada link, kus on siis olemas ka kättesaadav e-raamat. Esmajoones otsustasin hoopis proovida Issuu keskkonda. Väidetavalt väga lihtne kasutada.



Kui tavaliselt on failide loomisel ja kusagile esitamisel puuduseks OpenOffice kasutamine, siis seekord mitte. Kuigi ideealis peaks suutma OpenOffice ühtlustuda MSOffice´ga, siis reaalsus on ikka midagi muud. Vormistus ei püsi paigal, teksti võib tekkida kummalisi märke jne.

Peale Issuu kontole sisselogimist alustasin kohe olemasoleva faili üleslaadimist. Esimesed katsed ebaõnnestusid. Põhjuseks, et failid olid rtf ja doc formaadis. Salvestasin siis faili ümber odt formaati. Selle üleslaadimine õnnestus ja minut hiljem oligi põhimõtteliselt e-raamat olemas. Oma üllitist sirvides avastasin aga, et ilmselt ühest formaadist teise ümber salvestamise käigus oli vormistus taas paigast ära läinud. Nii sai siis paar korda Issuu keskkonnast fail kustutatud ning uuesti üles laetud,
Esimesel korral võttis kustutamine veidi aega, sest koht, kuhu on vaja panna linnuke, ei hakanud kuidagi silma. Leidsin ka selle lõpuks ning rohkem probleeme ei tekkinud.

Teiseks katsetasin ka ühe olemasoleva pdf failiga. Sellega ei tekkinud samuti mingeid probleeme. Ilmselt see keskkond ongi kõige enam pdf´ile mõeldud.

Kiire ja lihtne keskkond on küll. Kiiresti saab oma töö üles laadida. Peale valiku "Publish Now" hakkab keskkond tegelema konvertimisega, kuid kasutajana avaneb mul kohe võimalus jagada linki läbi sotsiaalmeedia ja e-posti. Samuti saan ise kohe oma faili lehitseda, pealkirjastada oma dokument ning lisada sissejuhatuse. Muide üleslaadimisel saab määrata, kas teed selle faili teistele allalaaditavaks. Kui soovid, et lugejad saaksid kommenteerida ning tekstis olemasolevad lingid toimiksid, peab ostma tasulise versiooni.

Kui oleksin tahtnud luua põneva kaanekujunduse, siis selle oleksin pidanud ennem faili üleslaadimist selle ära tegema. Failis oli ka sisukord, kuid seda ei saa kasutada selliselt, et klikin vastavale peatükile ja saangi kohe vastava peatüki juurde. Mõnd pisiviga avastades ei saa seda jooksvalt korrigeerida. Tuleb fail ära kustutada, siis teha failis muudatused ja uuesti üles laadida. Fotod peaksid ka juba failis olemas olema. Videosid ei saa lisada.

Kokkuvõtteks.
Selles keskkonas e-raamatu loomine on igav. Samas kui on oluline ainult avaldatav sisu ning jagamise võimalus, siis kasutaksin ise ja soovitan teistelegi.  Kui eesmärgiks oleks luua midagi omanäolist, siis tahaks rohkem vaeva näha. Kujundada esikaant jne.

teisipäev, 14. oktoober 2014

Vistutamine???

See termin oli minu jaoks võõrsõna. Mis on vistutamine? Hakkasin asja uurima. E-raamat sai valmis, kuid mismoodi saab selle siia blogisse vistutada? Kas üldse saab?

Vistutamise teema avamiseks  olid mulle lisaks kursuse materjalidele abiks järgmised allikad:

Teine link on selline, mida ma tahan veel omalkäel pikemalt uurida.

Kuidas ma seda siis reaalselt tegin?

Issuu/Publisher Tools/Embed - siit leidsin Embed koodi.
Blogi kirjutamise aknas valisin ülevalt paremalt HTML. Kopeerisin Embed koodi sobivasse kohta ning oligi olemas. Lihtne, aga varem ei teadnud.

pühapäev, 28. september 2014

Millises keskkonnas võiks luua e-raamatu?

Aine ELEKTROONILISE KIRJASTAMISE PROTSESSID oli midagi, mida oleksin tahtnud juba esimesel aastal kohe õpingukavasse lisada, kuid tuli oodata. Teema kuidagi tekitas rohkem huvi. Võibolla on selle taga ka asjaolu, et e-raamatutest räägitakse üha rohkem ja rohkem ning raamatukogutöötajana tahaks olla uuendustega kursis. Olen veendunud, et külaraamatukogud ei peaks olema need kõige viimased, kes uuendustega kaasa lähevad ja kui lähevad siis "vabatahtlikult sunniviisiliselt". Muidugi inimesed kardavad uuendusi, kuid raamatukogutöötaja saab oluliselt suunata lugejate hoiakuid. Aga eelkõige peab olema teadmisi valdkonnast ja mõistma protsesse. Huvitav on ju ise ka luua tekste ning siis neid avalikkusega jagada.

Esmalt sai erinevaid keskkondi lähemalt uuritud. Ülesanne, kus tuli analüüsida erinevaid keskkondi võttis aega, kuid oli põnev. Olulist rolli mängis asjaolu, et leida just tasuta lahendusi.

Valisin järgmised keskkonnad, millesse püüdsin süveneda sügavamalt:

Tähelepanekuid nendest keskkondadest


Simplebooklet:
  • Keskkond võimaldab luua väljaande olemasoleva failiga või siis luua uus olemasoleva mustandi abil.
  • Õpetajale mõeldud versiooni puhul on võimalik lisada video, pilt, audio, allalaaditav fail.
  • Ei näe sisukorra loomise võimalust
  • Pakub valmis kujundusmalle.
  • Tasuta saab proovida 14 päeva. Pärast seda tasuline
  • Keskkond ei ole keeruline. Kasuatatavad tööriistad on lihtsad.
  • Keskkonnas on võimalik astuda kasutajatega nö dialoogi. Kliendil on võimalik võtta ühendust sinu ettevõttega mitmetel eriviisidel, võimalik kõikvõimalikel viisidel oma brošüüri jagada.
  • Üldiselt suunatud ärikliendile, kuid on mõeldud ka õpilastele ja õpetajatele. Õpetajakonto võimaldab lisada 30 õpilase kontot. Livebooklet.com. Võimalik luua 10 brošüüri.  
Booktango
  • Olemasolev fail võib olla Microsoft Word (.doc, .docx), ePub, RTF, TXT 5 MB
  • Üleslaadimisel käsikirjast eemladatakse fotod. Fotode jaoks tuleb osta tasuline versioon
  • On võimalik luua sisukord
  • Võimalik on luua kaanekujundus kastuades olemasolevat fotopanka või üles laadides oma fail.
  • Võimalik määratleda, mis lugejaskonnale on suunatud.
  • Avaldamine tasuta. Ise saab määrata müügi hinna.
  • Avaldamiseks peab olema vähemalt 2500 sõna.
Pressbooks
  • Peatükid tuleb lisada keskkonda osade kaupa. Teksti saab kopeerda failist.
  • On võimalik lisada meediafaile, kuid tasuta ruum seab selleks omad piirangud.
  • Sisukord valmib automaatselt.
  • Pakub valmis malle, kuid tiitellehte ei saa kujundada.
  • On võimalik valida, kas esitada privaatselt või avalikult
  • Keskkond tundub loogiline ja käepärane.
  • Saab määrata, kas lubada kommentaarid või mitte
  • Mahupiirang 5MB
Lulu
  • Toetab formaate: Word DOCs, DOCX, RTF, ODT, and EPUBs
  • EPUB formaat on kättesaadav iPad, Kindle, NOOK, Kobo jt. PDF on kättesaadav ainult Lulu-s
  • Konvertides ei toeta videofaile, audiofaile
  • Sisukorra jaoks on juhend, kuidas teha. Teeb sisukorra ise, kuid selleks peab olema tekstis vormindatud pealkirjad “heading” stiilis
  • Võimalik valida, kas nähtav ainult mulle või soovin müüa.
  • Esmapilgul ei näi väga kasuatajasõbralik.
Selleks, et keskkondi täielikult mõista, tuleks ikka teha end kasutajaks ning siis hakata proovima. Leian, et kõige paremini õpib lihtsalt katsetades....